Kehaväline kogemus “Astraal projektsioon”

Kirjutanud Pert Lomp

19. apr. 2024

Täna räägin teemal, mida võib-olla olete kuulnud, kuid mida võib olla raske mõista – kehaväline kogemus ja selle praktiseerimine. Olen isiklikult konkreetset teemat põhjalikult käsitlenud ja ka praktiseerinud. Tahan sellest ka oma lugejatele rääkida ja veidi tutvustada.

Kehaväline kogemus on seisund, kus tundub, nagu oleksite oma füüsilisest kehast väljaspool, tihti kaasneb sellega tunne lendamisest, liikumisest või teispoolsusest. Mõned inimesed kogevad seda spontaanselt, samas kui teised saavad selle seisundi saavutada teadlikult, kasutades erinevaid meetodeid, nagu meditatsioon, hüpnoos, aju lainete sünkroniseerimine või psühhotroopsed ained.

Kehaväline kogemus võib olla erakordne ja võimas kogemus, mis võib muuta inimese vaatenurka nende elule ja olemasolule. See võib aidata leevendada hirme, ärevust ja depressiooni, samuti parandada loomingulist mõtlemist ja loovust. Lisaks võib see pakkuda kogemust ühendusest millegi suuremaga või hingelise dimensiooniga, mis võib pakkuda õnnetunnet ja rahu.

Kuid kehaväline kogemus võib olla ka ohtlik, eriti kui seda praktiseeritakse ilma juhendamise ja ettevaatusabinõudeta. See võib põhjustada hallutsinatsioone, psühhoosi, paanikat ja muid negatiivseid tagajärgi. Seetõttu on oluline enne kehavälise kogemuse praktiseerimist teha põhjalik uurimistöö, võimalusel saada juhendamist ja nõu ekspertidelt ning järgida alati ohutusnõudeid. Kui otsustate kehavälise kogemuse praktiseerimist proovida, on oluline alustada aeglaselt ja järk-järgult ning olla enda suhtes tähelepanelik ja hooliv.

Kuulake oma keha ja tundeid ning ärge jätke tähelepanuta teie keha signaale. Vastuse küsimusele, kuidas annan ka peatselt, kuid ennem looks veidi vundamenti ja vaatleks teemat veidi laiemalt. Kehaväline kogemus on olnud uuritud ja praktiseeritud erinevates kultuurides ja traditsioonides üle kogu maailma juba sajandeid. Seetõttu pole üht kindlat rajajat või leiutajat, kes oleks selle meetodi algataja. Kehavälise kogemuse praktiseerimine on olnud osa mitmetest kultuurilistest, vaimsetest ja religioossetest tavadest ja praktikatest, nagu näiteks jooga, budism, šamanism, sufism ja paljud teised.

Kehavälise kogemuse praktiseerimine on tänapäeval üsna levinud ning paljud inimesed üle maailma tegelevad sellega erinevatel viisidel. On raske täpset statistikat anda, kuna paljud inimesed praktiseerivad seda individuaalselt ja privaatselt ning ei ole üheski organisatsioonis või grupis registreeritud.

Kehaväline kogemus võib olla erakordne ja võimas kogemus, mis võib muuta inimese vaatenurka nende elule ja olemasolule. See võib aidata leevendada hirme, ärevust ja depressiooni, samuti parandada loomingulist mõtlemist ja loovust. Lisaks võib see pakkuda kogemust ühendusest millegi suuremaga või hingelise dimensiooniga, mis võib pakkuda õnnetunnet ja rahu.

Üks varajane uuring kehavälise kogemuse kohta viidi läbi 1970. aastatel. Selles uuringus analüüsiti 50 inimese poolt kogetud kehaväliste kogemuste kirjeldusi. Uuringu tulemused näitasid, et enamus inimesi kirjeldasid kehavälist kogemust sarnasel viisil ning rääkisid sarnastest kogemustest, nagu keha väljumine füüsilisest kehast, tundlikkus vibratsioonide suhtes ja võime liikuda läbi seinte. Hilisemates uuringutes on kasutatud kaasaegseid teaduslikke meetodeid, nagu EEG ja fMRI skaneeringud, et uurida kehavälise kogemuse ajulisi protsesse.

Üks selline uuring näitas, et ajuaktiivsus kehavälise kogemuse ajal on sarnane ajutegevusega, mida täheldatakse unenägudes, samuti mõningate meditatiivsete seisundite ajal. Lisaks on uuritud ka kehavälise kogemuse seost teadvuse laiendamisega. Ühes uuringus uuriti psühhedeelsete ainete, nagu LSD, psilotsübiini ja DMT, mõju kehavälise kogemuse esilekutsumisele. Uuringu tulemused näitasid, et nende ainetega kokku puutunud inimestel oli suurem tõenäosus kogeda kehavälist kogemust võrreldes nendega, kes neid aineid ei tarbinud.

On teada, et ka mõned valitsused on uurinud kehavälise kogemuse nähtust, kuid nende uuringud on olnud suurel määral salajased ja nendest on avalikkusele väga vähe teada antud. Näiteks on teada, et USA valitsus on teinud uurimusi psühhiliste nähtuste ja teadvuse laiendamise valdkonnas, sealhulgas ka kehavälise kogemuse uurimist. Üks tuntumaid programmi, mis selles valdkonnas tehti, oli Stargate Project, mida juhtis CIA ning mille raames uuriti ka kehavälist kogemust. Stargate Projecti programmi eesmärk oli uurida nähtusi nagu selgeltnägemine, telepaatia ja kaugvaatlus ning see kestis aastatel 1978-1995. Lisaks on mõned teised valitsused ja organisatsioonid, nagu näiteks Vene Föderatsiooni valitsus ja Briti Muuseum, teinud uurimusi sellistes valdkondades nagu psühhokinees, telepaatia ja selgeltnägemine, mis on seotud kehavälise kogemuse uurimisega.

Kuigi valitsuste poolt tehtud uurimused kehavälise kogemuse kohta on olnud teadmata ja suurel määral salajased, on see nähtus siiski jätkuvalt laialdaselt uuritud ja uurimused selle kohta jätkuvad erinevates teadusvaldkondades ja institutsioonides kogu maailmas. Kehavälise kogemuse uurimine on olnud valitsuste rahastatud teadusuuringute hulgas suhteliselt vähe uuritud teema ning uuringute rahastamine on olnud üsna piiratud. Siiski on mõned valitsused rahastanud teadusuuringuid, mis keskenduvad kehavälisele kogemusele.

Allpool on mõned näited riikidest, mis on rahastanud kehavälise kogemuse uurimist: USA: USA valitsus on rahastanud mitmeid teadusuuringuid, mis on keskendunud kehavälisele kogemusele ja sellega seotud teemadele, nagu näiteks meditatsioon, teadvuse uurimine ja psühholoogia. Üks kõige tuntumaid organisatsioone, mis tegeleb kehavälise kogemuse uurimisega, on Monroe Instituut, mis asub USA-s. Kanada: Kanada valitsus on rahastanud uuringuid, mis on keskendunud teadvuse uurimisele, sealhulgas kehavälise kogemuse uurimisele.

Üks kõige tuntumaid Kanada organisatsioone, mis tegeleb sellega seotud teemadega, on International Association for Near-Death Studies.

Inglismaa: Inglismaa valitsus on toetanud teadusuuringuid, mis uurivad teadvuse ja sellega seotud teemasid, sealhulgas kehavälise kogemuse uurimist. Üks tuntumaid Inglismaal asuvaid organisatsioone, mis tegeleb sellega seotud teemadega, on Briti Teadvusuuringute Assotsiatsioon. Siiski on kehavälise kogemuse praktiseerimiseks palju erinevaid meetodeid ja lähenemisi ning neid õpetavad erinevad organisatsioonid ja üksikisikud. Näiteks pakub Robert Monroe Instituut erinevaid kursusi ja programme kehavälise kogemuse saavutamiseks ning nende koolituste populaarsus on kasvanud aastate jooksul.

Inglismaa: Inglismaa valitsus on toetanud teadusuuringuid, mis uurivad teadvuse ja sellega seotud teemasid, sealhulgas kehavälise kogemuse uurimist. Üks tuntumaid Inglismaal asuvaid organisatsioone, mis tegeleb sellega seotud teemadega, on Briti Teadvusuuringute Assotsiatsioon.

Lisaks on kehavälise kogemuse praktiseerimine laialt levinud ka mõnedes teistes valdkondades, näiteks jooga, meditatsioon ja spirituaalsus. Paljud spirituaalsed õpetajad ja praktikud õpetavad kehavälise kogemuse kogemist kui vaimset praktikat, mille kaudu saavutada suuremat teadvuse seisundit ja avastada oma sisemist potentsiaali.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi kehavälise kogemuse praktiseerimine ei pruugi olla masside seas väga levinud, on see siiski kasvav trend ja paljud inimesed üle maailma tegelevad sellega erinevatel viisidel. Kehavälise kogemuse praktiseerimine on olnud paljude kultuuride ja traditsioonide osa juba aastasadu ning on levinud üle maailma. Seetõttu on raske öelda, kes on olnud parimad praktiseerijad kehavälisele kogemusele maailmas.

Siiski on mõned inimesed, keda on peetud olulisteks või mõjukateks kehavälise kogemuse praktiseerijateks: Robert Monroe – oli Ameerika ettevõtja ja kirjanik, kes kirjeldas oma kehavälise kogemuse kogemust ja asutas Monroe Instituudi, mis keskendub teadvuse uurimisele. William Buhlman – on Ameerika kehavälise kogemuse praktiseerija ja kirjanik, kes on kirjutanud mitmeid raamatuid kehavälise kogemuse kogemisest ja seda õpetanud paljudes seminarides.

Thomas Campbell – on Ameerika füüsik ja kehavälise kogemuse praktiseerija, kes on kirjutanud raamatuid teadvuse, energiaväljade ja kehavälise kogemuse kohta. Jurgen Ziewe – on Saksa kunstnik ja kehavälise kogemuse praktiseerija, kes on kirjutanud mitmeid raamatuid kehavälise kogemuse kogemisest ja selle kasutamisest spirituaalses praktikas.

Graham Nicholls – on Briti kehavälise kogemuse praktiseerija ja kirjanik, kes on kirjutanud raamatuid ja artikleid oma kogemustest ning õpetanud ka teisi kehavälise kogemuse praktiseerijaid. Seoses suurimate praktiseerijatega on keeruline kindlaks teha, kes on kõige suurem või kogenenum. Kehaväline kogemus on väga individuaalne ja võib olla erinev igale inimesele, sõltuvalt nende kultuurilistest, vaimsetest ja religioossetest taustadest ning isiklikest eelistustest ja kogemustest. Mõned tuntud isikud, kes on rääkinud oma kehavälistest kogemustest, on näiteks astronoom Carl Sagan, kirjanik Carlos Castaneda ja filosoof David Chalmers.

Need on vaid mõned näited kehavälise kogemuse praktiseerijatest, kes on tuntud oma kogemuste, uurimuste ja õpetamise poolest. Kuid on ka palju teisi inimesi, kes on panustanud kehavälise kogemuse uurimisse ja praktiseerimisse ning aidanud kaasa meie arusaamisele selle seisundi kohta Kehavälise kogemuse uurimine on olnud osa inimkonna ajaloost juba aastasadu ning on olnud osa paljudest kultuuridest ja usunditest. Kuid teaduslikud uuringud selle kohta algasid alles 20. sajandi teisel poolel. Üks varaseimaid uuringuid kehavälise kogemuse kohta oli tõenäoliselt psühhiaatri ja psühholoogi Dr. Celia Greeni uurimus, mis avaldati 1968. aastal. Uuringu tulemused näitasid, et kehaväline kogemus võib olla seotud unehäirete ja mõnede vaimsete häiretega. aastatel jätkasid teadlased kehavälise kogemuse uurimist ja avastasid, et see seisund võib tekkida erinevatel viisidel, sealhulgas spontaanselt, läbi meditatsiooni või spetsiaalsete tehnikate abil.

Üks varaseid uuringuid, mis kasutas spetsiaalseid tehnikaid kehavälise kogemuse saavutamiseks, oli teadlase ja inseneri Robert Monroe poolt läbi viidud uurimus, mis keskendus heli tehnoloogiatele, mis võivad aidata saavutada kehaväliseid kogemusi. See uurimus viis lõpuks Monroe Instituudi asutamiseni, mis on tänaseks päevaks üks juhtivaid keskusi kehavälise kogemuse uurimisel ja koolitamisel. Robert Monroe Instituut (The Monroe Institute) on mittetulundusühing asutati 1974. aastal USA-s Virginia osariigis Rober Monroe enda poolt. Instituut on keskendunud teadvuse uurimisele ja tehnoloogiate arendamisele, mis võimaldavad kehaväliseid kogemusi. Robert Monroe (1915-1995) on Ameerika ettevõtja, insener ja kirjanik, kes sai tuntuks oma raamatute ja töödega, mis käsitlevad teadvuse uurimist, astralprojektsiooni ja kehavälist kogemust. Monroe on kirjutanud kolm raamatut, mis kirjeldavad tema enda kogemusi kehavälise kogemusega, nimelt “Journeys Out of the Body” (1971), “Far Journeys” (1985) ja “Ultimate Journey” (1994).

Need raamatud on saanud laialdast tunnustust ja on aidanud kaasa kehavälise kogemuse uurimisele. Monroe Instituut on tänaseks päevaks saanud maailmas tuntuks oma teaduslike uurimuste ja koolituste poolest, mis keskenduvad teadvuse avastamisele ja arendamisele.

Monroe’i töö ja saavutused on oluliselt mõjutanud teadvuse uurimist ja kehavälise kogemuse uurimist. Tema töö on andnud palju uusi teadmisi ja avanud uusi uksi teadvuse ja inimese olemuse uurimisel. Instituut on tuntud oma tehnoloogiate ja programmide poolest, mis on suunatud teadvuse laiendamisele ja arendamisele, sh kehavälise kogemuse saavutamisele. Instituudi teadlased ja praktikud töötavad välja erinevaid meetodeid, sealhulgas heli ja muusikatehnoloogiaid, et aidata inimestel saavutada sügavamaid meditatiivseid seisundeid ja teadvuse seisundeid.

Instituudi programmide hulka kuuluvad näiteks meditatsiooniprogrammid, kehavälise kogemuse koolitused ja teadvuse arendamise programmid. Instituut on tuntud ka Hemi-Sync tehnoloogia poolest, mis kasutab heli ja muusikat, et aidata aju laineid sünkroniseerida ja saavutada sügavamaid teadvuse seisundeid. Instituut on välja töötanud ka spetsiaalse laboratooriumi, kus saab uurida erinevaid teaduslikke lähenemisi teadvuse uurimisele ja kehavälise kogemuse fenomenile. Instituut on teinud koostööd erinevate teadusasutustega ja uurinud teadvuse seisundeid, mida on seostatud kehavälise kogemusega.

Kokkuvõttes võib öelda, et Robert Monroe Instituut on keskendunud teadvuse uurimisele ja tehnoloogiate arendamisele, mis võimaldavad kehaväliseid kogemusi. Instituut pakub erinevaid programme ja tehnoloogiaid, mis aitavad inimestel saavutada sügavamaid meditatiivseid seisundeid ja teadvuse seisundeid, ning tegeleb ka teaduslike uurimistöödega, et paremini mõista teadvuse ja kehavälise kogemuse fenomeni.

Kuidas siis kõike seda teha ja saavutada? Kehavälise kogemuse saavutamine võib olla keeruline ja nõuda palju aega ning harjutamist.

Siin on mõned meetodid, mida võite proovida kehavälise kogemuse saavutamiseks: Meditatsioon: Meditatsioon on üks kõige levinumaid meetodeid, mida kasutatakse kehavälise kogemuse saavutamiseks. Keskendudes oma mõtetele ja hingamisele, saate aidata kehal ja vaimul lõdvestuda ning saavutada kõrgema teadvuse seisundi. Aju lainete sünkroniseerimine: Aju lainete sünkroniseerimine on tehnika, mida kasutatakse sageli meditatsioonis ja joogas. Seda tehnikat saab kasutada ka kehavälise kogemuse saavutamiseks, kuna see võib aidata teie aju jõuda kõrgemate teadvuse seisunditeni.

Hüpnoos: Hüpnoos on veel üks meetod, mida saab kasutada kehavälise kogemuse saavutamiseks. Hüpnoos võib aidata teie teadvust muuta ja võimaldada teil kogeda seisundit, kus tundub, et olete oma kehast väljaspool. Uneparalüüs: Mõned inimesed on teatanud, et nad on kogenud kehaväliseid kogemusi uneparalüüsi ajal, mis on seisund, kus keha on magama jäänud, kuid meel on siiski ärkvel. See seisund võib võimaldada kehavälise kogemuse kogemist.

Kehatunnetuse suurendamine: Proovige keskenduda oma keha tajumisele, keskendudes erinevatele kehaosadele ükshaaval ja tundes nende sensoorseid tunnetusi. See võib aidata suurendada kehatunnetust ja teadlikkust oma füüsilisest kehast. Psühhotroopsed ained: Mõned inimesed kasutavad psühhotroopseid aineid, nagu näiteks DMT või LSD, kehavälise kogemuse saavutamiseks. Kuid see meetod on ebaseaduslik ja ohtlik ning võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme.

Kordamine: Kehavälise kogemuse kogemine võib nõuda palju harjutamist ja pühendumist. Oluline on mitte loobuda, kui kogemus ei toimu esimesel katsel. Tuleb korrata tehnikaid ja meetodeid ning jätkata praktiseerimist, kuni kehaväline kogemus toimub. On oluline märkida, et kehaväline kogemus on väga individuaalne kogemus ning see võib olla ohtlik, kui seda praktiseeritakse hoolikalt ja professionaalse juhendamise puudumisel.

Kui soovite proovida kehavälise kogemuse saavutamist, on oluline alati konsulteerida kogenud spetsialistiga, kes saab teid selles juhendada ja aidata. Kui see kõik hakkas sind rohkem huvitama võid kontakteeruda minuga või uurida iseseisvalt. Annan mõned mõtted, kuidas oma teekonda jätkata. Kehavälise kogemuse kohta on saadaval mitmeid raamatuid, artikleid ja teaduslikke uuringuid, mis annavad põhjalikku teavet selle nähtuse kohta. Siin on mõned allikad, kust saab rohkem uurida ja lugeda kehavälise kogemuse kohta:

  • “Journeys Out of the Body” – Robert Monroei raamat, mis kirjeldab tema enda kogemusi kehavälise kogemusega ning tutvustab Monroe Instituuti.

  • “Adventures Beyond the Body” – William Buhlmani raamat, mis kirjeldab tema enda kogemusi kehavälise kogemusega ning annab praktilisi juhiseid selle saavutamiseks.

  • “Consciousness Beyond Life” – Pim van Lommeli raamat, mis uurib kehavälise kogemuse seost surma ja teadvusega.

  • “The Handbook of Near-Death Experiences” – Janice Miner Holdeni toimetatud raamat, mis sisaldab teaduslikke artikleid ja uurimusi kehavälise kogemuse ja lähisurma kogemuse kohta.

  • “The Journal of Near-Death Studies” – Teadusajakiri, mis avaldab artikleid ja uurimusi seoses lähisurma ja kehavälise kogemusega.

  • “The Monroe Institute” – Robert Monroe Instituudi ametlik koduleht, mis tutvustab nende poolt pakutavaid kursusi ja töötubasid, mis aitavad inimestel saavutada kehavälist kogemust.

  • “International Association for Near-Death Studies” – Rahvusvaheline organisatsioon, mis uurib lähisurma ja sellega seotud nähtuste, sealhulgas kehavälise kogemuse, teaduslikke, filosoofilisi ja kultuurilisi aspekte.

Need allikad võivad pakkuda rohkem teavet ja sügavamat arusaama kehavälise kogemuse nähtusest. On oluline märkida, et kehaväline kogemus on jätkuvalt teadusliku uurimise all ning uusi uuringuid ja avastusi selles valdkonnas tehakse pidevalt.

Kokkuvõttes võib öelda, et kehavälise kogemuse uurimine on suhteliselt uus valdkond teaduses ja uurimine algas tõsisemalt alles 20. sajandi teisel poolel. Varased uuringud keskendusid peamiselt spontaansele kehavälisele kogemusele ja hiljem hakati uurima erinevaid tehnikaid, mis võivad aidata kehavälise kogemuse saavutamist.

Seotud postitused

Keegi ei armasta müügimehi…?

Keegi ei armasta müügimehi…?

Kes ei tunneks kerget vastumeelsust müügimeeste vastu? See on tavaline, sest liiga sageli kohtume müügimeestega, kes ei kuula, vaid ainult räägivad. Hiljuti sain kõne, mis kestis peaaegu 5 minutit ja oli täis ühepoolset jutustamist. Püüdes midagi öelda, ei leidnud ma...

Ole müügikatalüsaator – mitte lammas

Ole müügikatalüsaator – mitte lammas

Kõik algas umbes 2000. aasta paiku, kui internet ja tarkvaraarendus hakkasid jõudsalt arenema. Turule tuli palju uusi asju. Iga tarkvaratükk oli justkui päästjaks ja tulemuslikkuse tõstjaks ettevõtete jaoks. See oli tehnoloogilise revolutsiooni aeg. Kõik oli seotud...