Hirm ebaõnnestumise ees: Üks peamistest edasilükkamise ajenditest on hirm ebaõnnestumise ees. Kui seisate silmitsi keerulise ülesande või eesmärgiga, võib väljavaade suutmatusest täita oma ülesandeid või teha vigu olla liiga hirmutav. Püüdes vältida neid negatiivseid tagajärgi, võime alateadlikult viivitada tegutsemisega, lootes edasi lükata vältimatut kokkupuudet ebaõnnestumisega. See ei vii kunagi heale teele.

Kohene rahuldamine ja saamahimu: Tänapäeva kiiretempolises maailmas pommitatakse meid lugematute sõnumite ja ahvatlustega, mis konkureerivad meie tähelepanu eest. Sotsiaalmeedia, meelelahutuse ja muude kohese naudingu allikate pakutav “kohese rahulduse ahvatlus” võib varjutada meie tähelepanu ootavaid argisemaid, kuid väga olulisi ülesandeid. Selle tulemusel võime leida end allumas edasilükkamise tõmbejõule, seades lühiajalise naudingu saamise esikohale  pikaajaliste eesmärkide asemel.

Perfektsionism: Paljude inimeste puhul võib täiuslikkuse poole püüdlemine paradoksaalselt viia edasilükkamiseni. Kui nad seisavad silmitsi ülesannetega, mis tunduvad ületamatutena või kättesaamatutena, võivad perfektsionistid viivitada tegutsemisega, oodates täiuslikku hetke või täiuslikke tingimusi, et alustada. Selline järeleandmatu täiuslikkuse poole püüdlemine võib tekitada edasilükkamise tsükli, sest hirm, et me ei vasta nõuetele, halvab meid tegevusetusesse. Kõige hullem, mis saab olla on tegevusetus. Isegi kui kõik ei ole teada on oluline hakata liikuma. Liikumises olles on näha ja saab teha parandusi oma kursis liikudes eesmärgi suunal.

Kehv priotiteetide juhtimisoskus / ajajuhtimisoskus: Isikud, kes võitlevad prioriteetide / ajajuhtimisega, võivad leida end ülekoormatuna oma ülesannete kuhjas. Selle tulemusena võivad nad viivitada, et tulla toime ülekoormatusega või ebakindluse tundega, millest või millega üldse alustada. Stress halvab sellisel juhul tegutsemistahte.

Motivatsiooni puudumine: Motivatsioon on kriitiline tegur, mis määrab meie valmisoleku ülesannetega tegelemiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Kui ülesannetel puudub sisemine tähendus või need ei ole kooskõlas meie väärtuste ja püüdlustega, võib meil olla raske leida vajalikku motivatsiooni, et saada üle viivitamisest. Ilma selge eesmärgi- või suunatajuta võime leida end triivimas kui kaptenita laevas, ilma et meil jätkuks jõudu otsustavate meetmete võtmiseks.

Ülekoormatus ja halvatus: Tänapäeva hüpervõrgustunud maailmas pommitatakse meid pidevalt nõudmistega meie aja ja tähelepanu järele. Ülesannete ja vastutuse hulk võib tunduda üle jõu käivana, mis viib halvatuse ja otsustusvõimetuse tunnetamiseni. Seistes silmitsi lõputu ülesannete nimekirja ja konkureerivate prioriteetidega, võime toimetulekumehhanismina kasutada viivitamist, et vältida ülekaalukat vastutuskoormust.

Loodan, et said veidi mõelda enda peale ja jõudsid mõningase selguseni enda see. Kui nii, siis järgmiseks tasub kindlasti mõelda edasilükkamise juurpõhjuste peale. Kus ja millal on saanud see halb harjumus minu sees alguse. Toon välja mõningad põhilised juured, mida kindlasti soovitan enda seest läbi lasta ja mõtestada.

Psühholoogilised tegurid: edasilükkamine on sageli tingitud sügavalt juurdunud psühholoogilistest teguritest, nagu madal enesehinnang, hirm ebaõnnestumise ees või perfektsionism. Nende põhiprobleemide käsitlemine teraapia või eneserefleksiooni abil võib aidata inimestel edasilükkamisest üle saada. Mentoriga koostöös on võimalik siin jõuda juurpõhjusteni.

Harjumuspärased mustrid: Ka edasilükkamine võib aja jooksul muutuda harjumuspäraseks käitumiseks, mida tugevdab lühiajaline ärevuse või ebamugavuse leevendamine. Nende harjumuslike mustrite murdmine nõuab teadlikku pingutust ja uute, tervislikumate harjumuste arendamist.

Keskkonnast sõltuv: Välised tegurid, nagu tähelepanu kõrvalejuhtimine, organiseerimatus või struktuuri puudumine, võivad kaasa aidata edasilükkamisele. Tootlikkust soodustava keskkonna loomine ja häirivate tegurite minimeerimine võib aidata vähendada viivitamise soovi. Tee oma laud ja töökohta korda. Pane kirja asjad, mis vajavad tegemist.

Kognitiivsed eelarvamused: Kognitiivsed eelarvamused, nagu praegune eelarvamus (kohese tasu eelistamine pikaajalistele eesmärkidele) või planeerimishäire (ülesande täitmiseks vajaliku aja ja jõupingutuse alahindamine) võivad õhutada edasilükkamist. Nende eelarvamuste äratundmine ja nendega tegelemine võib aidata teil teha edaspidi teadlikumaid otsuseid ülesannete tähtsuse kohta. Ka siin võib olla mentoris abi, et oma arsenali saada paremad instrumendid.

Mida teha ja kuidas saaks edasilükkamist vähendada? Toon välja mõned head abistavad mõtted, tehnikad ja vahendid, et saaksid kohe enda väljakutstega tegelema hakata.

Jaotage laual olevad ülesanded hallatavateks etappideks: Ülesannete jagamine väiksemateks, paremini hallatavateks etappideks võib muuta need vähem üle jõu käivaks ja kergemini lahendatavaks. Terve pühvli saab süüa ikka tükk haaval mitte korraga.

Seadke selged eesmärgid ja tähtajad: Konkreetsete, saavutatavate eesmärkide ja tähtaegade seadmine võib anda struktuuri ja motivatsiooni ülesannete õigeaegseks täitmiseks.

Kasutage prioriteetide juhtimise / ajajuhtimistehnikaid: Tehnikad, nagu Pomodoro tehnika (töötamine lühikeste pauside ja regulaarsete pausidega) või aja blokeerimine (eri ülesannete jaoks konkreetsete ajavahemike eraldamine), võivad aidata parandada keskendumist ja tootlikkust. Või minu lemmik, millest juba täpsemalt kirjutan allpool nagu Stephen Covey raamatus “The 7 Habits of Highly Effective People” populaarseks saanud ajamaatriks, mis liigitab ülesanded nelja kvadranti vastavalt kiireloomulisusele ja tähtsatele.

Ole ja püüa praktiseerida enesekaastunnet: Selle asemel, et ennast edasilükkamise eest nuhelda ja manitseda, olge enese suhtes kaastundlik ja tunnistage, et on täiesti okei teha aeg-ajalt vigu või võidelda motivatsiooniga. Oluline on, et ei jää vedelema vaid astute sammu paremuse suunal nii pea kui võimalik.

Otsige vastutust ja toetust: Oma eesmärkide ja edusammude jagamine teistega võib pakkuda vastutustunnet ja julgustada püsima õigel teel. Lisaks sellele võib sõprade, kolleegi, perekonna või mentori toetuse otsimine aidata lahendada edasilükkamise põhjustavaid põhiprobleeme.

Mõistes edasilükkamise põhjuseid ja rakendades meetodeid nende lahendamiseks, saate te vähendada edasilükkamist ja kasvatada endas uusi paremaid harjumusi, mis toetavad tootlikkust ja üldist heaolu.

Kokkuvõttes on edasilükkamine mitmetahuline nähtus, mille põhjuseks on sisemiste ja väliste tegurite kombinatsioon. Olgu see siis hirm ebaõnnestumise ees, kohese rahulduse ahvatlus või ülekoormuse tekitatud halvatus, viivitamise ajendite mõistmine on esimene samm vajalik selle levinud käitumise ületamise suunas. Selle blogi järgmistes osades uurime praktilisi strateegiaid ja tehnikaid, kuidas võidelda edasilükkamise vastu, et saada tagasi kontroll oma aja ja tootlikkuse üle.