Inimene oma loomu poolest tahab alati areneda, olla parem, viia sisse muudatusi ja tunda ennast tähtsana.

Inimesed tahavad luua midagi, mille üle nad saavad ise uhkust tunda ja mida teisedki tunnustavad. Võttes selle aluseks, on meis kõigis olemas kõik vajalik, et oma ellu muudatusi sisse viia. Kas see on lihtne? Ei, kindlasti mitte! Sest peame tulema välja oma mugavustsoonist ja alguses ennast veidi sundima midagi tegema. Ka kingapaela sidudes oli meil ju hea tunne, kui seda tegid meie eest meie vanemad. Nende sidumise saime me selgeks alles siis, kui pidime ise kordi ja kordi asjaga tegelema, kuni see juurdus meie alateadvusse. Täna toimib see ju märkamatult.

Sama märkamatult toimivad tuhanded meie igapäevased tegevused, millele me ei oska vahel isegi tähelepanu pöörata. Nüüd, et midagi muuta, tuleb teadlikult seda muutust endas sisse viima hakata. See tähendab seda, et vahel peame lausa jõuga enda arvamuste, eelarvamuste, tõekspidamiste, rutiinidega jpm. tegelema, et muutust sisse viia.

Aasia kultuurist on pärit põnev tarkusetera, mis ilmselgelt puudutab meist igat ühte. Lisan siia veidi enda poolt täiendatud versiooni. „Tehes ja mõeldes oma elus igapäev ühte ja sama asja, aga oodates teistsugust tulemust… on puhas idiootsuse definitsioon.“ Seega kui sa tahad oma ellu muudatust, siis muuda oma elu! Ära ela samade mustrite ja arusaamadega edasi ja oota, et midagi hakkab muutuma. Ei hakka ja ei saagi kuidagi hakata. Juba see lause peaks panema inimesi mõtlema, kuidas teha asju teisiti.

Kõik muutused meie ümber hakkavad pihta ainult meist endist! Meie oleme ise need olevused, kes kasvatavad ennast või siis need, kes lasevad välistel teguritel liigselt meid mõjutada ja meie arengut pidurdada. Mõtle sellele, et millel sinu otsused, arvamused ja teod baseeruvad? Kas need baseeruvad tõel või kellegi, millegi arvamustel? Kas teadsid, et 95% inimestest – jälle see maagiline 95% – otsused võetakse vastu kellegi arvamustel põhineval infol… hirmus, kas pole? Ainult 5% baseerub reaalselt faktidel ja tõel. Tekib küsimus, mis on tõde ja mis on fakt, kas oskame neid arvamustest eristada?

See on nii, sest me oleme tihti liiga laisad, et tõde uurima hakata ja küsida olulist küsimust „miks“. Me kuulame inimesi, meediat ja kõike muud, mis meile tundub tõena või kõige rohkem lähemale tõele ja selle pealt hakkame tegema omi otsuseid, mis puudutavad meie ja meie lähedaste elusid… Kas see pole mitte karm ja ei kutsu muutusi sisse viima meie eludesse?

Nagu rääkisin, kõik muutused hakkavad pihta meist endist ja tõdedest, millesse usume. Me opereerime oma igapäevast elu heatahtlikult just oma usu ja loogika pealt. Kusjuures taaskord tuleks sügavalt omale sisse vaadata, millel baseerub ja juhindub meie loogika. Kui kogemusel, siis kelle kogemusel? Kui arvamusel, siis kelle arvamusel? Kas need kaks on ka täna relevantsed või äkki on tingimused juba ammu muutunud?

Kuidas on tekkinud meile tõena näiv arvamus sellel konkreetsel inimesel, kelle oleme omale tõekuulutajaks tunnistanud? Kas ka selle inimese arvamus baseerub tegelikult arvamusel või millelgi muul? Ma loodan, et mõistate kuhu ma tahan jõuda. Tahan jõuda sinna, et olge ise oma otsuste sepad ja oma õnne valajad. Küsige alati iseenda käest küsimustele vastuseid. Tihti saate need kiiremini, kui oskate arvata. Arvestage erinevate arvamustega enda ümber konkreetsete teemade kohta, mille vastu huvi tunnete. Kuid usaldage lõplikut otsust tehes iseenda vaistu või seitsmendat meelt.

Alati vaadelge ja mõelge infole mida te kuulete, kust see on algupäraselt pärit ja kas see on arvamus või tõde, mis baseerub faktidel? Mida ma tahan öelda on see, et vastuseni milleni te jõuate iseseisvalt, on samapalju tõde, kui te kuulete arvamuste edastajatelt läbi erinevate infokanalite. Teie enda seest tulenev vastus küsimusele, millele olete mõelnud, on palju lähemal tõele, kui, et see info, mis tuleb kusagilt mujalt 95% ulatusest kellegi arvamustest.

Need mida kuuleme reeglina ei olegi kellegi konkreetse arvamused vaid edastavad hoopis kellegi kolmanda isiku arvamusi. See on nagu tõeline telefonimäng, mida mängime iga päev. Küsimus on see, kas sa oled see, kes esimesena midagi ütleb või oled viimane, kes seda kuuleb?

Kumb sa selles mängus olla tahaksid? Ilmselgelt see, kes on mängu eespool ja veel parem, sõnumi looja ise. Sellisel juhul on ka su enda usk kordades suurem ja võimalus mis iganes öeldu täide viia, palju suurem.

Sellele ainiti mõeldes, on sul võimalus hakata juba oma vundamendis tegema muudatusi. Sa lihtsalt ei lase enam välisel müral endale ligi tikkuda. Sa mõistad, et sinu enda tõde ja sinu enda tegemised, mis baseeruvad sinu enda sisetundel, on lähedamal, kui välistelt infoallikatelt saadu.

Siin aga tekib taaskord küsimus ja dilemma, millel baseerub minu/sinu vundament ja kuidas ma seda sisetunnet saaksin suunata ja muuta? See kõik on teostatav, kui hakkad tegelema iseendaga. Sul tuleb hakata teadlikult muutma oma uskumusi ja suunama seda selles suunas, kuhu liikuda soovid. Nagu mõistad, kõik minu eelnev kirjutatu oli selleks, et endale teadvustada iseendaga tegelmise vajalikkust, soovides muutusi oma ellu tuua. See kõik oli selleks, et mõistaksid suurt pilti ja seda, kui olulist rolli igaüks siin mängus elu mängib.

Me saame olla kas oma elu loojad või ohvrid, mida ümbrus meile ja meie ümber genereerib. See on meie teadlik otsus. Küsimus on selles, et kas sa ise tahad ennast muuta ja oled valmis astuma välja mugavustsoonist võttes vastutuse oma tegemiste, otsuste ja saatuse ees…

Kui soovid alustada oma teekonda ja tuge, siis võta ühendust minuga ja hakkame kõike seda avastama ja lahti rullima.